UAV-tehnoloogia kiire arenguga on väikeseid tsiviilotstarbelisi mehitamata õhusõidukeid laialdaselt kasutatud paljudes valdkondades, nagu aerofotograafia, põllumajandusliku taimekaitse, kiirtarne ja keskkonnaseire. Droonide populaarsus on aga toonud kaasa ka mitmeid turvariske ja potentsiaalseid ohte, nagu ebaseaduslik sissetung, pahatahtlik hävitamine, terrorirünnakud, eraelu puutumatuse riive, lennukorraldustesse sekkumine ja ohtlike kaupade vedamine. Selles kontekstis tekkisid droonivastased seadmed, millest on saanud oluline vahend riigi julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. See artikkel selgitab üksikasjalikult UAV-vastaste seadmete tehnilist põhimõtet, segamisrežiimi.
1. Droonivastaste seadmete tehnoloogia
UAV-vastased seadmed hõlmavad peamiselt tuvastussüsteemi, identifitseerimissüsteemi ja segamis-/hävitussüsteemi. Tuvastamissüsteem tuvastab mehitamata õhusõidukite olemasolu akustilise, fotoelektrilise/infrapuna-, radari/laseri ja raadiosagedustuvastuse abil. Identifitseerimissüsteem määrab pildituvastuse, signaalianalüüsi ja muude tehnoloogiate abil drooni tüübi, päritolu ja eesmärgi. Häirimis-/hävitussüsteem võib UAV-d juhtida või hävitada mitmel erineval viisil.
Passiivne kaitsetehnika
Passiivne kaitse hõlmab peamiselt kamuflaaži/varjamist/pettust (CCD), vägede hajutatud paigutamist ja varade tugevdamise kaitset. Kamuflaaž, varjamine ja petmine on loodud selleks, et muuta vaenlase väikestel droonidel sihtmärkide tuvastamine ja tuvastamine sensorite kaudu keerulisemaks. Sõjavägede hajutatud paigutamine on mõeldud vägede ellujäämise parandamiseks lahinguväljal, samal ajal kui karastamine või punkrikaitse võib vähendada vaenlase õhust alla lastud laskemoona tekitatud kahju.
Aktiivne kaitsetehnika
Aktiivne kaitse hõlmab sensortehnoloogiat ja efektortehnoloogiat. Sensortehnoloogiat kasutatakse droonide tuvastamiseks või tuvastamiseks, efektortehnoloogia aga on loodud droonide takistamiseks või hävitamiseks. Efektortehnoloogiad hõlmavad kineetilise energia pealtkuulamist (nt raketid, kuulid), elektroonilisi segamis-/spoofimis-/häkkimistehnikaid, suure energiatarbega lasereid ja suure võimsusega mikrolainerelvi.
2. Häirerežiimi üksikasjalik selgitus
Elektroonilised häired
Elektroonilised häired on tugevate häiresignaalide edastamine, mis vastavad sihtmärgi UAV-i sidesagedusalale, mis ületab või segab UAV-i vastuvõetud seaduslikke signaale, mistõttu see ei suuda juhtkäske ega positsioneerimisteavet õigesti sõeluda. See võib sundida drooni maanduma, hõljuma või ümber pöörama. Elektroonilised häired on mittepurustavad ega põhjusta droonile füüsilisi kahjustusi.
Suunatud energiarelv
Suunatud energiarelvad, nagu suure energiatarbega laserid ja suure võimsusega mikrolainerelvad, võivad droone otseselt hävitada. Laserrelvad sihivad droonide põhikomponente, nagu mootorid ja andurid, fokuseerides suure energiaga laserkiire. Suure võimsusega mikrolainerelvad saadavad suure intensiivsusega mikrolaineimpulsse, mis häirivad või hävitavad drooni elektroonilisi süsteeme.
Võrgutehnika
Võrgutamine hõlmab spetsiaalselt loodud võrgu viskamist droonile, selle püüdmist ja ohutut maandumist. See meetod sobib madala kõrgusega droonidele ega kahjusta drooni, mis on mugav hilisemaks analüüsiks ja töötlemiseks.
Kõiksuunalised raadio segamisseadmed
Omnidirectional raadio segamisseadmed on kõrgtehnoloogiline toode, mis on spetsiaalselt loodud UAV vastumeetmete jaoks. Selle põhikomponentide hulka kuuluvad signaaligeneraator, võimsusvõimendi, mitmesuunaline antennisüsteem, juhtimissüsteem ja toiteplokk. Seade suudab tekitada häiresignaale kindlas sagedusribas, hõlmates tavalisi UAV-side- ja juhtimissagedusalasid, et saavutada UAV-i igakülgseid häireid.
Järeldus
UAV-tehnoloogia pideva arenguga muutub UAV-vastaste seadmete rakendamine üha ulatuslikumaks. UAV-vastased seadmed pööravad tulevikus rohkem tähelepanu luure, integratsiooni ja kõrge efektiivsuse arengusuunale ning annavad võimsama garantii riigi ja ühiskonna julgeolekule ja stabiilsusele.
